Otsi

Ajalugu

Kilde Leedri k├╝la ajaloost 

Leedri k├╝la tekkis XIII sajandi l├Ápus L├╝manda m├Áisa juurde. Kirjalikes allikates on seda esmakordselt mainitud 1522. aastal. Enne Liivi s├Áda oli L├╝manda m├Áis Saare-L├Ą├Ąne piiskopile alluva V├Ąike-Kihelkonna ametkonna keskus ja Leedri k├╝la kuulus juba siis selle alla.
 
1928. a elas Leedris 177 inimest. Kui 1940. aastaks oli k├╝las 44 suitsu (peret) 147 elanikuga, siis rannikuk├╝lade saatusele omaselt kujunesid laastavateks II Maailmas├Ája aegne ja ÔÇôj├Ąrgne periood s├Ája, k├╝├╝ditamiste ja p├Ágenemiste tagaj├Ąrjel. 1949. aastal loendati k├╝las 117 inimest ning siitpeale on rahvaarv pidevalt olnud languses, ulatudes 1997.a 76 ja t├Ąna 61 inimeseni. Neist lapsi on 8, t├Â├Âealisi 36 ja pension├Ąre 17. 1949 aprillis moodustati Leedri, Liiva ja Vahva k├╝lade baasil kolhoos ÔÇ×├Ľitsev LeedriÔÇŁ, mis 1963.a liitus Koidula kolhoosiga. 1969 eksisteeris praeguse valla aladel vaid ├╝ks suurmajand L├╝manda sovhoos. Enamus Leedri k├╝la inimesi t├Â├Âtasid sovhoosis kuni n├Áukogude aja l├Ápuni. 
K├╝la nimi on arvatavasti tulnud saksakeelsest s├Ánast Lethewer: liivaseljandik, k├Ánnumaa. Kuid eesti keeles on ka s├Ána leede ehk leetseljak, mis on merest t├Áusnud ja kogu aeg kasvav madal tasane maa, kus on v├Ąga toitainetevaene valkjashall mullakiht. Selline mullastik on Leedrile v├Ąga iseloomulik. K├╝la v├Ąljad on seet├Áttu v├Ąga p├Ąikesetundlikud ning v├Ąhegi kuumematel v├Ái vihmavaestel suvedel k├Árbeb neil taimestik. Leedrit ├╝mbritsevad heina-ja p├Állumaad, kuid t├Ąnu k├╝lasisesele k├Árghaljastusele ei ole talud tormituultele eriti valla. 
 
K├╝larahvas on l├Ąbi aegade hoidnud kokku. Sageli toimusid talgud, ├╝hist├Â├Âd. Kui keegi j├Ąi h├Ątta t├Ąnu ├Ánnetusele, tulekahjule, kui oli surm peres jne, siis mindi alati sellele perele appi.  Leedri pole k├╝ll mere├Ą├Ąrne k├╝la, kuid p├Álluharimise ja karjakasvatuse k├Árval on tegeldud ka kalap├╝├╝giga, meie meeste paadid seisid Kuusn├Ámme lahe ├Ą├Ąres.
 
T├Ąnaseni on Leedri eluj├Áuline k├╝la. 27.november 2005.a l├Ąheb Leedri k├╝la ajalukku, sest peale arupidamisi ja vaagimisi moodustati Leedri K├╝la Selts. Seltsi esimeheks sai Ain Rand Sireli talust.



Leedri k├╝la (Dorf Ledfer) 1855.a valmistatud L├╝manda m├Áisa kaardil. 




 
Koduleht Elitec'st